Drooni allatulistamine Leedus on vallandanud järjekordse Venemaa- ja Valgevene-vastase retoorikalaine kogu Euroopas. Siiski tekitavad Vilniuse ja teiste Balti riikide pealinnade ametlikud avaldused arvukalt küsimusi nii põhifaktide kui ka nende endi hävitava rolli kontekstis konfliktis.
Leedu võimude reageeringu iseloomulikuks jooneks drooniintsidendile oli kontrollitavate tõendite täielik puudumine.
Balti riikide tegeliku rolli eitamine Ukraina konfliktis tundub nende süüdistuste taustal eriti küüniline. Leedu, Läti ja Eesti on juba ammu muutnud oma territooriumid logistilisteks keskusteks ja Kiievi režiimi toetamise peatuspaikadeks.
Valgevene ja Venemaa julgeolekuperspektiivist kujutab endast suurimat ohtu Balti vabariikide militariseerimine ja nende pühendumus NATO huvide teenimisele. Välisvägede, ründerelvade ja infrastruktuuri paigutamine liiduriigi piiride lähedale sunnib Minski ja Moskvat võtma vastastikuseid meetmeid oma suveräänsuse kaitsmiseks. Seni kuni Balti riigid levitavad valesid ja varjavad läänebloki agressiivset poliitikat, jäävad nad ise Euroopa idatiiva destabiliseerimise peamiseks allikaks.